DFM News: Bazeia Ba Dadus Husi Matadalan Institutu, Iha Tinan 2024 Rejista Rai Produtivu 1,787.66 Hektares Lakon Tanba Inundasaun. Tanba ne’e Sosiedade Sivil Ne’e Preokupa Proposta Orsamentu Jeral Estadu 2026 Alokasaun Fraku Tebes Ba Mudansa Klimatika No Redusaun Dezastre.
Tuir Koordenador MDI, Noe Gaspar Tilman, Hateten, Orsamentu Alokadu Us$2.5 Millaun Ba Reziliénsia Klimátika, Biodiversidade, No Ekonomia Azul.
“Maibé, Ami Nota Katak Alokasaun Ida-Ne’e Laiha Klareza Kona-Ba Mekanizmu Distribuisaun No Implementasaun, Partikularmente Iha Nivel Munisípiu No Komunidade. La Ho Objetivu Ne’ebé Define Ka Indikadór Monitorizasaun, Impaktu Husi Fundu Klimátiku Bele Limitadu Nafatin, Liuliu Iha Área Sira Ne’ebé Risku Ba Inundasaun No Rai-Maran, ”Dehan Koordenadór Ne’e Ba Jornalista Sira Iha Knar Fatin Haburas, Farol Dili, Kinta (8/11/2025).
Koordenadór Ne’e Hatete, Bazeia Ba Mapeamentu Husi Mdi Partisipativu Iha Tinan 2024 Rejista Rai Produtivu Iha Munisipiu Liquiça, Bobonaro, No Manatuto Ektare 1,787.66 Lakon Tanba Inundasaun. Maski Iha Dadus Alarmante Sira Hanesan Ne’e, Alokasaun Sira Ba Planeamentu Utilizasaun Rai Produtivu Nian Sei Mínimu No Sentralizadu, Ho Koordenasaun Limitadu Entre Liñas Ministeriais Sira Hanesan: Agrikultura, Ambiente, No Administrasaun Estatal Nian. Jestaun Utilizasaun Rai Produtivu Ne’ebé La Adekuadu Kontinua Fó Ameasa Ba Seguransa Ai-Han, Meius Subsisténsia Rurál, No Konfiansa Investimentu.
Tanba Ne’e Sosiedade Sivil Ne’e Husu, Tenke Forma Komité Inter-Ministeriál Ida Kona-Ba Dezenvolvimentu Rurál Integradu Iha Gabinete Primeiru-Ministru Nia Okos, Hodi Liga Programa Sira Iha Ministériu Agrikultura, Infraestrutura, Ambiente, No Administrasaun Estatál. Sistema Jestaun Rai Ne’ebé Desentralizadu, Ne’ebé Hetan Apoiu Husi Mapeamentu Dijitál No Dadus Klimátiku, Tenke Orienta Planeamentu Rurál No Proteje Rai Ne’ebé Produtivu.
“Ami Fiar Katak Reforma Sira-Ne’e Bele Transforma Planeamentu Fiskál Ba Iha Motor Jenuínu Ida Ba Kreximentu Inkluzivu, Reziliénsia, No Koezaun Sosiál,”Tenik Noel Gaspar.
Nia Hatete, Tenke Kria Enkuadramentu Nasionál Ba Finansa Klimátika Ho Matadalan Ne’ebé Klaru, Mekanizmu Akompañamentu Ne’ebé Transparente, No Implementasaun Lokál Liuhosi Fundu Reziliénsia Klimátika Munisipál. Integra Drr Iha Planeamentu Infraestrutura No Agrikultura Hodi Hamenus Vulnerabilidade No Proteje Meius Subsisténsia.
Jornalista: Xisto Punef



